Сообщения

E-ITSPEA 15: Eetika ja IT

 Tänase postituse teemaks on tehnoloogia ja tema eetiline pool. Kas tehnoloogia võib olla samaaegselt eetiline ja ebaeetiline? Minu arust saab ja saan seda lihtsa näitega tõestada. Paljud telefonid, eriti Apple'i, kasutavad nüüd näotuvastustehnoloogiat. Just seda tehnoloogiat võin nimetada korraga eetiliseks ja ebaeetiliseks. Selle tehnoloogia eetilised aspektid: Näotuvastustehnoloogia võib parandada turvalisust ja võidelda kuritegevusega, aidates politseil tuvastada kahtlusaluseid ja tagaotsitavaid. Näotuvastustehnoloogia võib parandada erinevate teenuste mugavust ja tõhusust, nagu kontaktivaba makse, hoonele juurdepääs, passikontroll jne. Näotuvastustehnoloogia võib edendada meditsiini, haridust, ettevõtlust ja muid valdkondi, kus isikupärastamine ja analüüs on olulised. Selle tehnoloogia ebaeetilised aspektid: Näotuvastustehnoloogia võib rikkuda inimõigusi ja -vabadusi, nagu privaatsus, anonüümsus, eneseväljendus jne. Näotuvastustehnoloogia võib olla ebatäpne või diskrimineeriv,

E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

 Sel nädalal tuleb valida üks IT-turvariskidest ja sellest kirjutada, samuti analüüsida seda "Mitnicki valemi" alusel. Minu valik oli trollimise suunas. Mulle tundub, et aktiivse internetelu ajastul on see probleem ja inimesed ei mõista täielikult, millised tagajärjed sellel võivad olla. Trollimist võib pidada üheks infoturberiskiks, kuna see võib tekitada kasutajatele ja kogukondadele negatiivseid tagajärgi. Trollimine võib kaasa tuua valeinfo leviku, solvangud ja laimu. See võib mõjutada kasutajate arvamusi konkreetsete isiksuste, toodete, teenuste jms kohta. Lisaks võib trollimine kaasa tuua kasutajate privaatsuse rikkumise, kuna trollid pääsevad ligi isikuandmetele ja kasutavad neid oma eesmärkidel. Samuti võib trollimine mõjutada ettevõtete, kaubamärkide ja organisatsioonide mainet, mis võib kaasa tuua rahalist kahju. Trollimise leevendamiseks saame rakendada Mitnicki valemi komponente: tehnoloogiat, koolitust ja reegleid. Tehnoloogia: Üks peamisi trollimise põhjuseid o

Raamatuarvustus

Mõte raamat läbi lugeda ja sellest arvustus kirjutada tekkis mul kohe pärast sellise info saamist. Kuna mulle põhimõtteliselt aimekirjandust lugeda ei meeldi, tahan öelda tohutult tänu, et sain valida ilukirjanduse. Minu valik langes sel juhul Corey Doctorowi teosele "Little Brother". Lugesin seda raamatut juba märtsis, kuid olen valmis alles nüüd arvustust kirjutama. Selles raamatus on palju punkte, mis mind mingil hetkel pähe ajasid ja inimese jaoks, kes ei tunne kogu IT-valdkonna terminoloogiat, pidin dešifreerimiseks kasutama Google'i. Sellest võin järeldada, et autor on teemaga hästi kursis ja saame teada palju huvitavat programmeerimise, krüptimise, interneti turvalisuse ja muude tehnoloogiliste küsimuste kohta. Tundsin, et süžee oli liiga pikk. Liiga pikk algus ja üsna dünaamiline lõpp. Päris raske oli lugeda kuni raamatu keskpaigani. Vahel pidasin peategelast pisut rumalaks, mis ajas mind segadusse. Tundub, et peab end arvutigeeniuseks, kuid päriselus olid mõned t

E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

 Minu jaoks üsna raske teema, sest kui sa ise selliste probleemidega silmitsi seisad, muutub see juba sinu isiklikuks võitluseks.  Tänapäeval on kõrgete hindade ning teadlikkuse, ligipääsetavuse, koolitatud personali, poliitika ja rahastamise puudumise tõttu sellele ligipääs vaid 1 inimesel 10-st, kes vajab tehnoloogia abi. Panen kirja 3 peamist tegurit, mis võivad seda tüüpi tehnoloogia rakendamist mõjutada: Kasutajate vajaduste uuring, et teha kindlaks sihtrühma, eriti puuetega või puudega inimeste vajadused ja eelistused. Olemasolevate lahenduste hindamine ja uute IT-lahenduste väljatöötamine. Olemasolevaid IT-lahendusi ja -teenuseid tuleks hinnata, et teha kindlaks, kui juurdepääsetavad ja kasutajasõbralikud need on puuetega inimestele ning kuidas need vastavad kasutajate vajadustele ja ootustele. Seejärel on vaja välja töötada uusi IT-lahendusi ja -teenuseid, mis oleksid kättesaadavad erinevat tüüpi puuetega inimestele.  Väljatöötlemine tehnoloogia rakendamise plaani, mis sisaldab

E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

 Tänase postituse teema on Interneti  kasutatavus  heade ja halbade näidete tuvastamine. Otsustasin kasutada õpetaja nõuandeid ja kirjutada näiteid Jakob Nielseni süsteemi põhjal. Ma võtan tema süsteemi iga punkti ja proovin tuua näiteid, et oleks selge, millised on head ja halvad näited. Süsteem:  Õpitavus : mida hõlpsamini ja kiiremini saab kasutaja saidi toimimisest aru, seda kõrgem on selle kasutatavus. Positiivne näide: Google Docsi veebirakendus muudab selle õppimise lihtsaks, kuna see jäljendab kontoriprogrammide liidest, mida kasutajad juba teavad ja millest aru saavad. Negatiivne näide: veebipoe koduleht on keeruline ja segane liides paljude nuppude ja juhtnuppudega. Sellel kodulehel võivad olla ka ebaselged sildid, ebajärjekindlad pealkirjad ja lingid erinevatel lehtedel ning harva kasutatavad ja ebaselged ikoonid. See muudab kasutajatel kodulehe kasutamise alustamise keeruliseks ja tekitab probleeme õppimise lihtsusega. Tõhusus: koduleht peaks aitama kasutajatel ülesande

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

 11. nädala teemaks on meie arendus- ja ärimudelid ühe projekti alusel. Meenus, et tööl kasutasime sellist projekti nagu Trello ja otsustasime, et seda oleks päris huvitav analüüsida. Trello on veebipõhine projektihaldustööriist, mis võimaldab luua ülesannete loendeid, tahvleid ja kaarte, jagada kolleegidega projekte ja ülesandeid. See projekt ei olnud midagi uut, kuid paistis silma kaartide ja tahvlite kasutamise idee poolest. See võimaldas luua lihtsaid ja intuitiivseid tahvleid, kus iga kaart tähistas konkreetset ülesannet või protsessi ja mida saab hõlpsalt laual liigutada, et jälgida edenemist. Selline lähenemine on muutunud kasutajate seas väga populaarseks ja sellest on saanud üks Trello peamisi edutegureid. Aga me ei räägi eduteguretest ja alustame arendusmudeliga : Trello on projektijuhtimise tööriist, mis põhineb Kanbani tahvlisüsteemil. Trello pakub aga ka mõningaid Scrumi metoodikale omaseid funktsioone, nagu ülesannete hindamine ja ajahaldus. Kanban on meetod, mis hõlmab p

E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

 Selle nädala teemaks on vaba tarkvara. Pidime artiklit lugema ja 20 aasta pärast toimunud muutuste kohta oma arvamuse kirjutama. Seda artiklit lugedes ei arvanud ma, et see on kirjutatud rohkem kui 20 aastat tagasi. Mulle tundus, et see on kirjutatud vaid paar aastat tagasi. Artikli autor on õigusteaduse ja õigusajaloo professor, mistõttu mulle tundus, et suurem osa artiklist oli pühendatud rohkem autoriõigustele kui IT-valdkonnale. Autor käsitleb küsimusi, mis on seotud sellega, kuidas autoriõigused mõjutavad vaba tarkvara arendamist, kasutamist ja levitamist, ning arutleb selle üle, kuidas saab vaba tarkvara kasutada autoriõiguse piirangutest ülesaamiseks. Ta käsitleb ka erinevaid vaba tarkvara litsentsimismudeleid, sealhulgas GNU üldist avalikku litsentsi (GPL) ja kirjeldab, kuidas need litsentsid võimaldavad luua ja levitada vaba tarkvara reeglite alusel, mida teised saavad kasutada ja muuta. Artikkel on oluline panus vaba tarkvara ja selle seoste mõistmisse autoriõigustega, kuid