ITSPEA blog 2023

 Tänase postituse teema on Interneti  kasutatavus  heade ja halbade näidete tuvastamine. Otsustasin kasutada õpetaja nõuandeid ja kirjutada näiteid Jakob Nielseni süsteemi põhjal. Ma võtan tema süsteemi iga punkti ja proovin tuua näiteid, et oleks selge, millised on head ja halvad näited. Süsteem:  Õpitavus : mida hõlpsamini ja kiiremini saab kasutaja saidi toimimisest aru, seda kõrgem on selle kasutatavus. Positiivne näide: Google Docsi veebirakendus muudab selle õppimise lihtsaks, kuna see jäljendab kontoriprogrammide liidest, mida kasutajad juba teavad ja millest aru saavad. Negatiivne näide: veebipoe koduleht on keeruline ja segane liides paljude nuppude ja juhtnuppudega. Sellel kodulehel võivad olla ka ebaselged sildid, ebajärjekindlad pealkirjad ja lingid erinevatel lehtedel ning harva kasutatavad ja ebaselged ikoonid. See muudab kasutajatel kodulehe kasutamise alustamise keeruliseks ja tekitab probleeme õppimise lihtsusega. Tõhusus: koduleht peaks ait...

 11. nädala teemaks on meie arendus- ja ärimudelid ühe projekti alusel. Meenus, et tööl kasutasime sellist projekti nagu Trello ja otsustasime, et seda oleks päris huvitav analüüsida. Trello on veebipõhine projektihaldustööriist, mis võimaldab luua ülesannete loendeid, tahvleid ja kaarte, jagada kolleegidega projekte ja ülesandeid. See projekt ei olnud midagi uut, kuid paistis silma kaartide ja tahvlite kasutamise idee poolest. See võimaldas luua lihtsaid ja intuitiivseid tahvleid, kus iga kaart tähistas konkreetset ülesannet või protsessi ja mida saab hõlpsalt laual liigutada, et jälgida edenemist. Selline lähenemine on muutunud kasutajate seas väga populaarseks ja sellest on saanud üks Trello peamisi edutegureid. Aga me ei räägi eduteguretest ja alustame arendusmudeliga : Trello on projektijuhtimise tööriist, mis põhineb Kanbani tahvlisüsteemil. Trello pakub aga ka mõningaid Scrumi metoodikale omaseid funktsioone, nagu ülesannete hindamine ja ajahaldus. Kanban on meetod...

 Selle nädala teemaks on vaba tarkvara. Pidime artiklit lugema ja 20 aasta pärast toimunud muutuste kohta oma arvamuse kirjutama. Seda artiklit lugedes ei arvanud ma, et see on kirjutatud rohkem kui 20 aastat tagasi. Mulle tundus, et see on kirjutatud vaid paar aastat tagasi. Artikli autor on õigusteaduse ja õigusajaloo professor, mistõttu mulle tundus, et suurem osa artiklist oli pühendatud rohkem autoriõigustele kui IT-valdkonnale. Autor käsitleb küsimusi, mis on seotud sellega, kuidas autoriõigused mõjutavad vaba tarkvara arendamist, kasutamist ja levitamist, ning arutleb selle üle, kuidas saab vaba tarkvara kasutada autoriõiguse piirangutest ülesaamiseks. Ta käsitleb ka erinevaid vaba tarkvara litsentsimismudeleid, sealhulgas GNU üldist avalikku litsentsi (GPL) ja kirjeldab, kuidas need litsentsid võimaldavad luua ja levitada vaba tarkvara reeglite alusel, mida teised saavad kasutada ja muuta. Artikkel on oluline panus vaba tarkvara ja selle seoste mõistmisse autoriõigust...

 Selle nädala teemaks oli valida kaks tuntud IT-juhti ja määratleda nende roll (leader, communicator, coach, mentor, change agent või power broker) . Otsustasin, et tahan kirjutada Eesti juhtidest. Mulle tundus see huvitavam ja saan õppida uut. Minu valik langes kahele Eesti juhile, täpsemalt Kristi Kivilo -ile  ja  Kristel Kruustük -ule .  Otsustasin IT-valdkonnas valida kaks konkreetselt naist, sest enamasti kuuleme meestest ja naiste kohta pole eriti infot. Kristi Kivilo Tema andmetel sai ta end IT-valdkonnas erinevates rollides proovile panna: juht - tema põhitähelepanu on suunatud lastele ja eakatele, et muuta digimaailm neile kättesaadavamaks. teavitaja/suhtleja - peab suhtlema erinevate osapooltega, sh meeskonnaliikmete, partnerite ja rahuloluga, et tagada sujuv ja tõhus tööprotsess treener/juhendaja - võib olla ka treeneri rollis, aidates oma meeskonnaliikmetel arendada oma oskusi ja paremaid tulemusi mentor/õpetaja - sellise kogemuse ja selge ...

 Selle nädala teema on erinevatest diplomitest/tunnistustest ja nende roll IT-valdkonna tööturul (ja teised valdkonnad võtame siis põhimõtteliselt kaasa). Alustuseks käsitleme igat tüüpi diplomit/tunnistust eraldi: Klassikaline kõrgkooli diplom on traditsiooniline hariduse näitaja ja see on sageli paljude kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade nõue. Kraadi tunnustavad paljud tööandjad ja selle omamine võib oluliselt suurendada teie võimalusi tööle saada. Samas ei taga kõrgharidusdiplom alati vajalike oskuste ja töökogemuse olemasolu. Diplom näitab, et isik on edukalt läbinud programmi õppeasutuses ja saanud vastava kvalifikatsiooni. Diplomi omamine viitab enamasti sellele, et inimesel on oma erialal baasteadmised ja -oskused. Rakendus- / kutsediplom annab eriteadmisi ja praktilisi oskusi, mis võivad teatud tööstusharudes ja ametikohtadel olla väärtuslikud. Seda tüüpi diplom on tavaliselt kitsama fookusega kui klassikaline diplom ja võib olla kasulik neile, kes otsivad t...

 Selle nädala teema on väga palju litsentsidest ja nende kasutamisest. Usun, et see teema väärib erilist tähelepanu tänu sellele, et me kõik kasutame iga päev litsentse, ise märkamatult.  Sel nädalal analüüsime kolme tüüpi litsentse, vaatleme nende eeliseid ja puudusi ning teeme ka valiku, millist litsentsidest millisel juhul kõige parem kasutada. 1. ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) - see on omamoodi leping tarkvara omaniku ja lõppkasutaja vahel. Eelised:   Omandiõiguste kaitse. See hõlmab autoriõigusi ja kaubamärke. Kasutuskontroll, st tarkvara muutmine, kopeerimine või edasimüümine. Puudused: Liiga suur ja pikk tekst, mida inimesed tavaliselt ei loe.  Spetsiifiline õiguskeel, millest kõik ei saa õigesti aru ja eriti tõlgendada. Tingimusi muuta on võimatu. Tarkvara kasutamise piirang seadmete või kasutajate arvu järgi. Vajadus nõustuda kõigi tingimustega, isegi kui te nendega täielikult ei nõustu. Kasutusvaldkonnad: Tavaliselt kasutatkse komm...

 Sel nädalal hakkame arutama intellektuaalomandi üle. Mul oli üsna raske etteantud teemal valikut teha, õigemini: 1. WIPO intellektuaalomandimudeli komponent, mis käesoleval ajal kõige paremini toimib Selle küsimuse üle pikalt mõeldes ja mõeldes jõudsin järeldusele, et litsents on ilmselt kõige paremini toimiv komponent.  Me saame kasutada litsentse, et pääseda juurde tarkvarale, muusikale, filmidele, mängudele ja muudele toodetele. Näiteks tarkvara ostmisel saame tavaliselt litsentsilepingu, mis kirjeldab selle tarkvara kasutamise tingimusi. Samuti pakuvad paljud teenused juurdepääsu sisule tellimuse kaudu, mis on samuti litsentsi kasutamise vorm. Samuti, kui olete kunagi kasutanud materjali, millel oli märge "litsentsitud", siis olete tõenäoliselt kasutanud litsentsi. Just tänu litsentsile saame teha järgmisi asju, kulutades sellele vähem aega ja makstes selle eest proportsionaalset hinda intellektuaalomandi omanikule: Kasutage teatud intellektuaalomandit oma eesmä...