E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

 Sel nädalal hakkame arutama intellektuaalomandi üle. Mul oli üsna raske etteantud teemal valikut teha, õigemini:

1. WIPO intellektuaalomandimudeli komponent, mis käesoleval ajal kõige paremini toimib

Selle küsimuse üle pikalt mõeldes ja mõeldes jõudsin järeldusele, et litsents on ilmselt kõige paremini toimiv komponent. 

Me saame kasutada litsentse, et pääseda juurde tarkvarale, muusikale, filmidele, mängudele ja muudele toodetele. Näiteks tarkvara ostmisel saame tavaliselt litsentsilepingu, mis kirjeldab selle tarkvara kasutamise tingimusi. Samuti pakuvad paljud teenused juurdepääsu sisule tellimuse kaudu, mis on samuti litsentsi kasutamise vorm. Samuti, kui olete kunagi kasutanud materjali, millel oli märge "litsentsitud", siis olete tõenäoliselt kasutanud litsentsi.

Just tänu litsentsile saame teha järgmisi asju, kulutades sellele vähem aega ja makstes selle eest proportsionaalset hinda intellektuaalomandi omanikule:

• Kasutage teatud intellektuaalomandit oma eesmärkidel, näiteks toodete valmistamiseks patenteeritud tehnoloogiate abil.
• Arendada uusi tooteid ja tehnoloogiaid.
• Juurdepääs teiste ettevõtete teadmistele ja kogemustele, mis võib oluliselt kiirendada toodete ja teenuste arendamist ja täiustamist.

2. WIPO intellektuaalomandimudeli komponent, mis käesoleval ajal tuleb muuta

Millegipärast tundus mulle, et autoriõigus nõuab muudatusi või sekkumist.

Autoriõiguse piired on väga ebamäärane. Ilmselgelt on kogu teose kasutamine lubamatu, kuid ka väike muudatus võib olla muudatus, mitte autoriõiguste rikkumine. Näiteks kui kopeerime raamatust peatüki ja kleepime paar lauset enda kirjutatud tekstist, peetakse seda ikkagi autoriõiguste rikkumiseks, välja arvatud juhul, kui meil on autori või kirjastaja luba. Siiski on olemas ka õiglase kasutamise kontseptsioon, mis võib teatud juhtudel lubada algmaterjali osade kasutamist ilma autoriõigusi rikkumata, näiteks teadusuuringute või paroodia puhul.

Kontseptsioon loodi USA-s "Fair Use" ning Euroopa Liidus ja teistes riikides nimetatakse sarnast kontseptsiooni "Fair Dealing". See kontseptsioon hõlmab järgmisi: 

• Kriitika ja kommentaarid. Teose kasutamine kommenteerimiseks, analüüsimiseks, kritiseerimiseks või arvustamiseks.
• Teaduslikud uuringud. Teose kasutamine teaduslikul uurimistööl ja hariduslikel eesmärkidel.
• Informatiivne väärtus. Töö kasutamine uudiste, päevakajaliste sündmuste, kommentaaride ja muude teabematerjalide loomiseks.
• Paroodia ja satiir. Teose kasutamine paroodia või satiiri loomiseks.

Eeltoodud juhtumite põhjal saan infot põhimõtteliselt igal juhul kasutada, vaja on lihtsalt kasutusvajadust õigesti põhjendada.

Rikkumine saab tuvastada vaid kohus konkreetse olukorra analüüsimise tulemusena, mistõttu on igal konkreetsel juhul soovitatav pöörduda konkreetse nõu saamiseks õigusspetsialistide poole. Praegu on see väga ebamugav, kuna kohtuvaidlus nõuab palju aega, vaeva ja raha. Infotehnoloogia ajastul on see ebamõistlik.

Minu jaoks isiklikult jäi arusaamatuks autoriõigus, õigemini autoriõiguse piirid. Sest igaüks saab tõlgendada autoriõiguste rikkumist omal moel. Lisaks on kohtu kasutamine rikkumiste fikseerimiseks tänapäeva maailmas väga kulukas ja aeganõudev.

Viited:

https://www.lib.sfu.ca/help/academic-integrity/copyright/fair-dealing#:~:text=The%20fair%20dealing%20exception%20in,the%20work%20is%20'fair'.