E-ITSPEA 8: IT proff...?

 Selle nädala teema on erinevatest diplomitest/tunnistustest ja nende roll IT-valdkonna tööturul (ja teised valdkonnad võtame siis põhimõtteliselt kaasa).

Alustuseks käsitleme igat tüüpi diplomit/tunnistust eraldi:

• Klassikaline kõrgkooli diplom on traditsiooniline hariduse näitaja ja see on sageli paljude kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade nõue. Kraadi tunnustavad paljud tööandjad ja selle omamine võib oluliselt suurendada teie võimalusi tööle saada. Samas ei taga kõrgharidusdiplom alati vajalike oskuste ja töökogemuse olemasolu. Diplom näitab, et isik on edukalt läbinud programmi õppeasutuses ja saanud vastava kvalifikatsiooni. Diplomi omamine viitab enamasti sellele, et inimesel on oma erialal baasteadmised ja -oskused.
• Rakendus- / kutsediplom annab eriteadmisi ja praktilisi oskusi, mis võivad teatud tööstusharudes ja ametikohtadel olla väärtuslikud. Seda tüüpi diplom on tavaliselt kitsama fookusega kui klassikaline diplom ja võib olla kasulik neile, kes otsivad tööd konkreetses valdkonnas.
• Professionaalsed sertifikaadid, näiteks Microsofti või Cisco omad, on veelgi spetsiifilisemad ja tavaliselt nõutakse neid teatud infotehnoloogia valdkondade töökohtadel. Need võivad viidata spetsiifiliste oskuste ja teadmiste olemasolule, mis on eriti oluline kiiresti arenevates tööstusharudes, nagu IT. Samas ei asenda need alati suuremat üldharidust ja töökogemust. 

Ja nii oleme andnud igat tüüpi diplomite/tunnistuste üldised omadused. Nüüd peame aru saama, kus täpselt kumb neist tööandja jaoks olulisem on ja miks?

• Kui otsime tööd konkreetses valdkonnas, võib kasulikum olla rakendus- /kutsediploom või professionaalne serfitikaat, mis näitab, et teil on erioskusi. Näited: IT-arendus, projektide juhtimine, programmeerimine, marketing jne. 
• Kui aga otsime laiemat valikut võimalusi, võib klassikaline kõrgkooli diplom olla parem valik. Näited: meditsiin, õigusteadus jne. 

Minu arvates on koroonaviiruse aeg suuresti muutnud senist ettekujutust haridusest ja diplomitest/tunnistustest üldiselt. Seoses pandeemiaga ja paljude ettevõtete üleminekuga kaugtöövormingule on suurenenud nõudlus infotehnoloogia valdkonna digioskuste ja -teadmistega spetsialistide järele. See on toonud kaasa kutsetunnistuste tähtsuse tõusu IT-valdkonnas, kuna need võimaldavad tööandjatel kiiresti hinnata kandidaadi teadmiste ja oskuste taset konkreetses valdkonnas.

Lisaks on paljud õppeasutused läinud üle veebipõhisele õppele, mis võib muuta õpilaste arusaama traditsiooniliste diplomite ja kraadide vastu ning mõjutada nende väärtust tööandjate silmis. Mõned ettevõtted võivad eelistada kandidaate, kellel on töökogemus ja kutsetunnistused, mitte ainult haridusdiplomid.

Tundsin ka huvi, kas klassikalist kõrgharidust võib pidada IT-valdkonna amortisatsiooniks? Ja võib-olla on praegu veel vara selliseid järeldusi teha. Jah, IT uute harude (masinõpe, küberturvalisus jne) esilekerkimisega hakkas kõrgharidus tagaplaanile jääma, tuues sertifikaadid edetabelis kõrgematele kohtadele. Kõik oleneb siiski tööandjast. Samas võib sertifikaat rääkida teadmistest vaid ühes osas, kuid selleks, et olla "parim", peavad ka üldteadmised inimese peas olema. See on nagu keskkoolis käimine. Paljud ei mõista vajadust selliste asjade järele nagu keemia, bioloogia, füüsika. Kuid samal ajal ei tea kunagi, millega silmitsi seisab ja üldharidus (baasteadmised) selles valdkonnas, milles tahaksid töötada, peab olema olemas.